Anname teada, et Nothing But Thieves 6. veebruari kontserdi toimumispaik on muutunud, kontsert toimub Noblessneri Valukojas. Kõik ostetud piletid kehtivad ega vaja ümbervahetamist.

Kui soovite ostetud pileteid tagastada, siis andke sellest teada hiljemalt 13.12.2024 aadressil tagasiost@piletilevi.ee, kirja sisusse palume märkida enda tellimuse number. Müügipunktist ostetud pileteid saab tagastada kõikides Piletilevi müügipunktides, v.a Circle-K ja Viru Keskus. Peale 13.12.2024 piletite tagasisostusoovi enam ei rahuldata ning pilet kehtib 06.02.2025 kontserdil.

Järgmise aasta 6. veebruaril astub tunnustatud briti rokkbänd Nothing But Thieves üles Tallinnas. Viimati said fännid nende muusikast Maarjamaal osa 2022. aastal, kuid nüüd äratab Nothing But Thieves siin ellu oma viimase kontseptsioonialbumi "Dead Club City". Eelmine klubikontsert müüdi välja väga kiirelt, nüüd on bänd tagasi, et mängida suuremale publikule.

Nothing But Thieves on pälvinud ülemaailmse tunnustuse oma uuendusliku seguga hard rockist, mis segatud pop-knihvide ja pisikese souli-mekiga. Nende uusim album "Dead Club City" uurib kuulsuste kultuuri, sotsiaalset võõrandumist, isiklikke suhteid ja muid teemasid, mis kõik on asetatud fiktiivse linna taustale. Selliste hittidega nagu "Welcome to the DCC" ja "Tomorrow Is Closed" lubab bänd kontserti, mis on täis energiast pakatavaid etteasteid, kuid samas ka muusikat, mis on parajalt mõtlemapanev.

Bändi moodustavad Conor Mason (vokaal), Dom Craik (kitarr, produtsent), Joe Langridge-Brown (kitarr), Philip Blake (bass) ja James Price (trummid). Koos loovad nad heli, mis on nii värske kui ka tuttavlik, miksides kokku erinevate spektrite mõjutusi.

Esimene singel nende neljandalt albumilt, "Welcome to the DCC" on puusi nõksuma ja rusikaid tõstma panev, taevasse lennutav lugu. See on täiuslik eesriie, et reklaamida järgmiseid lugusid ja ideid. Mõtle: hard rock Daft Punk. Siis mõtle: ma parem panen oma tantsukingad jalga!

“Dead Club City on justkui linnasuurune liikmetele mõeldud klubi,” selgitab albumi kontseptsiooni Langridge-Brown, kes on sel korral võtnud laulusõnade kirjutamisel juhtrolli. “Oleme jätnud sihilikult ebamääraseks, mis see tegelikult on. Kas see on mõtteviis? Tegelik koht? Teine planeet? Taevas? See on kõik need asjad ja mitte midagi neist. Aga selle skaala on oluline,” jätkab ta, “sest selles kohas toimuvad kõik need erinevad lood. Kuidas on need tegelased omavahel seotud? Kuidas suhtuvad inimesed klubisiseselt inimestega väljaspool klubi või vastupidi? Kas inimesed lähevad klubisse ja see ei ole see, mida nad arvasid, ja tahavad võib-olla lahkuda? Milline on nende meeleheide leida midagi uut selles uues kohas? On nad meeleheitel, et jõuda kõrgemasse klassi? Nii et tegemist on kõigi nende lugudega selles linnas, mis toimuvad samal ajal, ja sellega, kuidas need tegelased omavahel suhtlevad.”

Langridge-Brown lisab: “Ma arvan, et see on ilmselt esimene kord, kui me ei kõla nagu lihtsalt viis inimest bändis. Tundub, et me oleme teatud piiri ületanud. See ei tundu lihtsalt bändi albumina. Album on avanud ukse ja see ongi selle plaadi juures kõige põnevam. Tundub, et me oleme läinud veelgi kaugemale.”

“Sellise plaadi tegemisega kaasneb risk,” tunnistab Craik. “Kontseptsiooniga saab valesti minna või jääb see lihtsalt nõrgaks. Ja ka ise salvestamine võib kohutavalt minna!" naerab ta. "Nii et me pidime end kokku võtma ja endast kõik andma, sest meil ei olnud produtsenti. Me kõik pidime olema asjas sees ja kõige üle hoolikalt järele mõtlema. Ja tundub, et see album kehastab kõike, mis me praegu bändina oleme."

Ja lõpuks... tuurile minek on ju lahe, eks ole?

“Oh, jah!” on Mason õnnelik. “See saab olema nagu pidu. Sellel plaadil on natuke diskot, palju souli ja palju hoogsaid, kergeid hetki. See saab olema väga lõbus.”